Tagasivaade

Pärnu võttis Jēkabpilsi noorte vastu rutiinse võidu, kuid mäng kujunes oodatust tasavägisemaks. Siinkohal ei hakkaks ma Jēkabpilsi kiitma, vaid hurjutaks hoopis Paezita mänginud Pärnut. Seekord pääseti ehmatusega, aga kui ka edaspidi sarnase suhtumisega ja jalg sirgu mängima minnakse, võib ühel hetkel karistus tulla.

Audentes pusis ja pusis, kuid Ezerzeme võttis uue sidemängijaga lõpuks oma ning teenis esimesed punktid tabelisse. See, et Audentes taas ühe geimi napsas, on igati hea märk. Eelmisel hooajal võideti kokku vaid neli geimi ja sedagi kõigest kahes mängus (3:0 võit Jēkabpilsi vastu ja 1:3 kaotus Ezerzeme vastu). Tänavu on aga juba kolm geimivõitu taskus ning hooaeg alles algas! Nii edasi!

Audentese eest jooksis sel hooajal esmakordselt platsile Mark Norman Soome, kes tegi kohe ka väga korraliku mängu: 18 punkti (+15) ja rünnakul 61%!

Päev hiljem läks Ezerzeme vastamisi pealinna tugevaima klubiga ning pidi vastu võtma üsna veenva kaotuse. Selver mängis sisuliselt ilma oma põhilise diagonaalründaja Pestita, kes oli vist mängu eel veidi haigusega kimpus. Tema asemel sai võimaluse Stog, kes tegi igati korraliku mängu. Eeldan siiski, et meie vastu on Pesti taas põhikoosseisus.

Huvitav seis on Selveril ka temporündajate osakonnas. Avakohtumist alustati Luukeniga, kuid nädalavahetusel sai oma esimese võimaluse McGruther. Mingit suurt avaldust austraallane veel teha ei suutnud, mistõttu on praegu üsna keeruline ennustada, kumb neist järgmises mängus alustab.

Avakohtumises üsna kahvatult esinenud nurgaründaja Gergely näitas Ezerzeme vastu hoopis teist nägu ning tagus platsi puhtaks: 15 punkti (+12) ja rünnakul 68%! Tundub, et rünnakuvõimu mehel jagub, aga kuidas ta vastuvõtul vastu peab?!

Nädalavahetuse suurimaks jututeemaks kujunes aga Barrus Võru VK, kes naasis oma „lõunamaareisilt“ kahe kaotusega! Kas allajäämised Riia ja Šiauliai vastu olid üllatuslikud? Esimene ilmselt mitte, aga teisest mängust oleks Barrus võinud ikkagi võidupunktid kätte saada.

Siinkohal on paras aeg meelde tuletada, et hoiatasin juba hooaja alguses: väikeses Leedu saalis võivad favoriidid ka sel hooajal punkte kaotada!

Barruse ja Robežsardze mäng tegelikult päris ühte väravasse ei käinud, sest ega Riia meeskond neid palle sugugi lihtsalt maha ei saanud.

Muljetavaldav fakt mängust: Barrus pani esimese 3 geimiga 17 blokki🚨

Lüütsepp mainis hooaja eel, et blokist võiks saada nende tugevus, ning tundub, et nii ka läheb. Selleks, et meeskond oleks blokis hea, ei piisa ainult headest keskblokeerijatest, vaid olulised on ka ääreblokeerijad. Ääreründaja peab valima õige koha ja tegutsema tehniliselt korrektselt. Kui ääreblokeerijad teevad oma töö hästi ära, saavad keskblokeerijad Perillus ja Treial särada. See vajab treeningutel kõva lihvi, kuid tundub, et Lüütsepp teab täpselt, mida blokitreeningutel teha tuleb.

Barruse esituse võib tegelikult lühidalt kokku võtta nii: blokk on neil küll hea, aga võrkpallis on kõige olulisem oskus palli maha löömine ning sellega on neil seni kohati raskusi olnud.

Robežsardze vastu tegutses kahvatult brasiillasest diagonaalründaja Pontes, kuid päev hiljem oli ta Šiauliai vastu taas tubli. Pontes püstitas vaatamata kaotatud mängule 28 punktiga Balti liiga hooaja tippmargi, samal ajal kui Vaskelis tõi vastastele 27 punkti. Tundub, et mehe hea ja halva mängu vahe on üsna suur. Kuna esimene mäng oli hea, teine halb ja kolmas jälle hea, siis järgmises mängus on võib-olla taas halb?! Kuna Barruse järgmine mäng on 4. novembril Bigbank Tartu vastu, siis tema pärast ei pea vist muretsema 🤣

Read more

Avanädal möödus suuremate üllatusteta, sest võiduga lahkusid väljakult kõik favoriidid! See loomulikult ei tähenda, et jututeemasid poleks tekkinud, tekkis ikka!

Pärnu on endiselt troonil!

Selver x Taltech alustas mängu küll hästi, aga “tugevam” võttis siiski oma. Ennustasin, et Selver võiks Pärnut üllatada, sest arvasin, et ebamugav kodusaal ja heas vormis koondislased veavad pealinna klubi võidule, aga seda ei juhtunud.

Avo Keel jättis üllatuslikult pingile McGrutheri, aga Aganits ja Luuken mängisid üsna korralikult ja vahetuseks otseselt vajadust polnud.

Kui statistikat vaadata, siis see oli üpris võrdne, aga Pärnu suutis Selverit serviga oluliselt rohkem lõhkuda.

Ei saa öelda, et Pärnu oleks veatu etteaste teinud, aga seekord sellest piisas. Skoorimisega olid nad parajalt hädas, aga “suurtes tasavägistes mängudes” pole see statistika kunagi eriti ilus.

Andrade ei jätnud sellist muljet, et teda peaks jubedalt kartma, aga anname mehele aega ja usun, et Pärnut on õige hinnata siis kui euromängud algavad.

Toms Svans domineeris

Kuna Eestis meeldib meile ikka rohkem omasid kiita ja räägime pigem neid suureks, siis sellest mängust tuleb kiita lätlasest tempomeest! Svans oli igal pool nähtav. Küll säras ta rünnakul ja kord servil, aga kui Svans hakkab ka blokke saama, siis on vastasel vesi ahjus.

Kas 33-aastane Svans on juba “vanameister”? Igal juhul mängis Svans ametivennad Selverist seekord selgelt üle!

Tegelikult tegi ka Aganits hea mängu😀

Pontes vs Rodriguez vs Pesti

Kolm leegionäri ja kolm täiesti erinevat stiili!

• Pontes hüppab kõrgele, aga pole kõige tugevama löögiga.

• Pesti ei hüppa eriti kõrgele, aga käsi on kiire.

• Rodriguez on midagi vahepealset.

Kui esimese hooga hindama peaks, siis Rodriguez on ilmselt kõige kvaliteetsem, aga see ei tähenda, et hooaja käigus ei võiks asjalood muutuda.

Pesti polnud küll avamängus eriti resultatiivne, aga mulle tundus, et asi nii dramaatiline ka pole. Kui nad Kustiga hea klapi leiavad, siis nad võivad päris efektselt ja efektiivselt mängida. Meie liiga jaoks kindlasti korralik mees, aga kui tahad kiirelt mängida, siis see vajab paremat üksteise mõistmist ja kuna Kusti oli koondises, siis ühiseid trenne nii palju veel olnud pole, et oleks jõudnud kortsud sirgeks triikida.

Pontes tegi avamängus suurepärase esituse, aga ma olen endiselt arvamusel, et esiotsa meeskondade vastu võib tal raskeks minna. Ma ei väida, et ta hakkab kuskil jubedalt feilima, sest ta tundub mängija, kes palju ei eksi, aga korrektse blokk/kaitse vastu võib tal skoorimisega raskusi olla. Daugavpils teda pidurdada ei suutnud, aga järgmine mäng on juba suurem kont pureda.

Rodriguezi puhul ma jätan samuti veel otsad lahtiseks. Suunad on justkui olemas, jõudu on justkui ka, aga sisetunne on selline, et teda pelgama ka ei peaks. Tundub, et on tark mängumees ja kasutab rünnakuid mida on keeruline blokeerida, aga kuna ta pole eriti kõrgel, siis tekib kohe tunne, et teda on võimalik pidurdada. See videopilt on muidugi petlik ja eks siis saab parema pildi ette kui lõpuks tema vastu platsil peab olema, aga see on lihtsalt esimene arvamus. Kui peaks kolmest diagost kedagi endale valima, siis valiks ilmselt ikkagi Rodriguezi.

Read more

Hooaja eel on meeskondade hindamine tänamatu töö. Mõnda olen näinud rohkem, mõnda vähem ning enamik kontrollmänge on peetud koosseisudega, millega liigahooajal ilmselt kuigi tihti platsile ei minda. Üht-teist võib nende mängude põhjal arvata, aga päris jõuvahekorrad tuleb alles välja selgitada.

Julgen siiski pakkuda, et Elme Messer Meeste Balti liiga tiitli pärast hakkavad peamiselt heitlema neli klubi: Pärnu VK, Selver x TalTech, Bigbank Tartu ja Robežsardze/RSU. Jah, Barruse jätsin seekord ukse taha. Nende hooajaeelne mängupilt pole mind veel piisavalt veennud. Võimalik, et pean juba esimeste voorude järel oma sõnu sööma, aga praegu näen asju nii.

Pärnu VK

Pärnus vahetati välja peaaegu pool põhikoosseisust: Pita, Täht ja Perillus lahkusid ning kolm uut meest peavad nüüd näitama, kas nende saapad on parajad. Minu hinnangul on Pärnu suures plaanis sama tugev kui aasta tagasi, aga platsil võime näha üsna teistsugust võrkpalli.

Pitaga mängiti pigem aeglaselt. Uus diagonaalründaja on teise stiiliga ja see peaks andma Paezile võimaluse tempot juurde keerata. Mind huvitabki, kui palju Pärnu seda võimalust kasutama hakkab ja kui kiiresti ülejäänud meeskond uue rütmi omaks võtab.

Andradest ma veel kuigi palju ei tea, aga pakun, et ta jääb tasemelt enam-vähem Leppiku ja Uuskari kanti. Igaühel on omad tugevused ning Rainer saab valida, keda konkreetse vastase või mänguseisu puhul vaja läheb. Vähemalt nurgaründajate seas ei tohiks kellelgi tekkida tunnet, et põhikoosseisu koht kuulub talle juba lepingu järgi.

Keskel ei annaks ma Garrisonile samuti kohta ette ära. Peterson jättis mulle eelmisel hooajal hea mulje ja ehk on ta valmis nüüd suuremat vastutust kandma. Ameeriklane võib end vabalt ka vahetusmeeste seast leida, kui Peterson oma võimalusest kinni haarab.

Garrison ja Perillus tunduvad üsna sarnased mängumehed: nende peamine trump on blokk, mitte vastuvõtjaid lõhkuv serv või pidurdamatu rünnak. Selles mõttes võib Garrison Perilluse koha hästi täita. Samas olid ka Pita ja Täht korralikud blokimehed ning nende lahkumise järel võib Pärnu võrk sel aastal vastastele veidi rohkem ruumi jätta.

Paezile võib kiirem mäng pakkuda uusi võimalusi, aga sama huviga jälgin, kas Pärnu suudab ka blokis eelmise hooaja taset hoida. Rünnakul juurde võidetust on vähe kasu, kui vastased teisel pool võrku sama palju lihtsamalt skoorima hakkavad.

Robežsardze/RSU

Robežsardze/RSU jätkab sisuliselt sama koosseisuga nagu eelmisel hooajal ja see tähendab, et üksteise tundmaõppimise peale pole vaja aega raisata. Skruders saab hakata kohe tempot kruvima ning vastased peavad leidma viisi, kuidas sellele kiirusele pidur peale panna. Kui Teikmanis ja Storkis palli korralikult kätte saavad, siis on nende vastu raske, aga vähemalt kõik teavad, mis nende pidurdamiseks tegema peab.

Kuna tegemist on pigem noore meeskonnaga, eeldaks, et nad lähevad hooaja jooksul veel paremaks. Koosseis on tuttav, koostöö paigas ja meestel peaks arenguruumi jaguma. Kõik eeldused on olemas, et olla mullusest ohtlikumad.

Tiitlinõudlejate sekka tuleb nad kindlasti arvata, aga minu sisetunne ütleb siiski, et sel hooajal jäävad nad medalita. Eesti klubide jaoks pole see muidugi mingi lohutus — enne tuleb lätlased platsil ära võita.

Read more

Teppani koduklubi IBB mängis karikasarjas tegelikult päris korralikult, aga kuna nad veerandfinaali ikkagi ei saanud, siis on mul raske seda ikkagi kordaminekuks lugeda. Paberil oli Istanbuli GSK nende vastu favoriit, aga otsustavas…

Read more

Juba nädal tagasi ilmus Kreeka võrkpalliuudiste lehel volleynews.gr uudis, et Renet Vanker on Thessaloniki Arisest lahkunud, sest klubi on suurtes rahalistes raskustes. Tänaseks on kuulda, et Arisest on lahkunud ka teisi leegionäre nagu näiteks bulgaarlased Todor Valchev ja Dimitar Dimitrov.

Renet Vankeri uueks koduklubis on AONS Milon. Miloni põhisidemängija, Kanada koondise põhiside Luke Herr on saanud vigastada, aga pole teada kui tõsine ta vigastus on.

Milon on väga korralik klubi, nad said eelmisel hooajal Kreekas pronksi, edetastes Kreeka suurklubi Olympiacost!

Sel aastal on Milon sõlminud Herri kõrval lepingu näiteks selliste staaridega nagu Kuuba diagonaalründaja Fernando Hernandez, Hollandi nurgaründaja Thijs Ter Horst ja Kolumbia temporündajasr legend (41-aastane) Liberman Agamez, kes on karjääri jooksul tegutsenud ka diagonaalina. Klubi peatreeneriks on Radko Peris, kes on hetkel ka Horvaatia koondise peatreener.

Milon mängib ka CEV Cupi!

Klubihooaeg saab kohe-kohe alguse! Esimesena astub lavale Tristan Täht, kes hakkab juba sel laupäeval ehk 10. oktoobril Roeselare vastu Belgia Superkarikale mängima? Kas toob esimese karika?

Liigad algavad peamiselt nädal hiljem!

Kus mängivad meie mehed ja kus on neid mänge võimalik jälgida?

Selle asjaga on nii, et kui tahad kvaliteetset ülekannet, siis tuleb selle eest ka maksta. Osades liigades on ka tasuta ülekanded, aga nende kvaliteet jätab üldiselt soovida.

Soovitan tellida Volleyballworld.TV, sest sealt saad ühe tellimuse eest ligipääsu sisuliselt kogu maailma tippvõrkpallile! Sealt näed Jaapani, Itaalia ja Poola liigat ehk saad kaasa elada nii Jaapanis mängivatele eestlastele (Tammearu, Tammemaa ja Saaremaa) kui ka Poolas mängivatele naistele (Laak ja Miilen).

Read more

See esimene lõik vihastas ilmselt juba osad välja, aga no mis ma teha saan kui ma nii tunnen? Peaks valetama?

Elme Messer Meeste Balti Liiga alguseni on veel paar nädalat aega, aga meeskonnad on “lõplikult” komplekteeritud ja kõik valmistuvad täie hooga hooajaks. Kõrvalt tundub, et kõigil on omad mured ja ideaalset ettevalmistus pole ilmselt kellegil, aga küll need ilukortsud lähima kuu aja jooksul sirgeks triigitakse.

Mis pisemad või suuremad “mured” klubidel on?

Barrus Võru VK-l käis Treial operatsioonil.

Bigbank Tartul käis Timusk operatsioonil ning ka mina olen osalise koormusega treeninud.

Pärnu VK-l polnud diagonaalründaja veel nädal aega tagasi Eestisse jõudnud ning seetõttu pidi Gutmanni Turniiril diagonaalründajana tegutsema nii Uuskari kui ka Svans. Võib-olla on Venetsueela poiss juba tänaseks Pärnus ja ilmselt oli see kõik ka nii planeeritud, aga usun, et ideaalis tahaks peatreener, et meeskond on varem koos.

Selver x Taltechil on hooaja eel selline “probleem”, et pool koosseisu kuulus Eesti koondisesse ning kuna seetõttu on trennis kvaliteetseid mehi vähem, siis see lõhkus natukene treeningrütmi. Nüüd on Nõlvak, Aganits, Maar ja peatreener Avo Keel tagasi klubi juures ning meeskond saab paar nädalat gaas põhjad hooajaks valmistuma hakata.

Read more

Hoiatus!🚨

Järgnev tekst pole mõeldud ultrafännidele, kes on endiselt Soome võidu järel tekkinud võidujoovastusest uimas. Kirjutan neile, kes elavad küll koondise käekäigule kaasa, aga proovivad kõike kainelt analüüsida.

Ka mina olen MM-pileti üle väga rõõmus, ning eriti teeb mind rõõmsaks see, et koondis võitles selle pileti lõpus ise välja! Viimased 4x on Eesti pidanud Euroopa meistrivõistlustelt kõrvad ludis tagasi tulema, aga mitte seekord! Lennujaamas/sadamas on põhjust natukene ka naeratada. “We are the champions” loo võiks siiski hetkel pausi peale panna.

Jagasin oma mõtteid ka Õhtulehele: LOE SIIT Pealkiri on hoogne, aga usun, et tekst on üsna kalkuleeriv ja jalad maas.

Mis mulje mängud jätsid?

Mida tegime hästi, mida halvasti?

Fakt: Eesti eesmärk oli EM-il alagrupist edasipääs, see jäi täitmata.

Fakt: Tegemist oli viimaste aastate parima EM-iga.

Eesti - Serbia 1:3

Serbiat hindasin turniiri eel ilmselgelt üle ja tundub, et seda tegi ka peatreener Rikberg. Eesti läks mängule liiga ettevaatlikult “lihtsalt mängima”, mitte võitlema ja võitma. Avageimis mängiti 24:21 eduseis maha ning see jättis jälje tegelikult kogu turniirile. Serbia oli sel EM-il võidetav ning seda tõestab fakt, et KÕIK teised said Serbialt vähemalt 2 geimi (Holland ja Taani mängisid 2:0 eduseisu maha). Jutt, et meeskond kasvas ja arenes turniiri käigus mind ei veena, sest meeskond peab olema valmis EM-i esimeseks mänguks, mitte viimaseks.

Sellise serviga meeskonda nagu Serbia meie vastu oli, tuleb karistada! Avageimis olime láhedal, aga siis lasime endale “saiadega” ära teha, mis näitas, et me polnud EM-iks valmis. Kas probleem oli selles, mis tehtid pallisaalis või hoopis selles, mis vaimses seisundis meeskond EM-ile sõitis. Kas meeskond valmistati ette võitma või mindi “tugevemate vastu proovima”?

Eriline Tähelepanu: Alex Saaremaa. Kas oli ideaalne mäng? Ei! Aga kui Alex on eesliinis, siis on vastane hirmul. Tema oskus iga mäng üliolulisi blokke koguda on muljetavaldav. Mängulugemine on aastatega paranenud ning tema füüsiline võimekus annab lootust, et ta võiks jõuda maailma absoluutsesse tippu!

Eesti - Taani 0:3

Mäng, mis oli “elu ja surma peale”, oli meie jaoks turniiri halvim. Peamiseks patuoinaks oli pehme serv ning antud mängus ka kohutav blokk/kaitse. Pehme serv toob tihti endaga kaasa vastase kõrge rünnaku efektiivsuses, sest vastasel on serv hästi käes, ning vastaste sidel on sealt juba lihtne ründajaid 1 bloki vastu mängida. Kui meeskonnal pole servi, siis tekib platsil kohati lootusetu tunne, sest iga vastane on justkui Poola, kelle vastu pole võimalik kaitses mängida.

Kas kartsime eksida? Kas taktika oli mängida kindla peale, sest arvasime, et sellest piisab? Selgus, et ei piisa. Vastased polnud maailmaklassist vaid me jätsime nendest sellise mulje. Kui Eesti parim meeskond mängib esiliiga pundiga, aga servimise asemel visatakse vastasele “Free balle”, siis jääb ka esiliiga pundist mulje, nagu nad oskaks mängida. Vastane tuleb serviga põlvile suruda ja siis on ka endal lihtsam mängida.

Peale mängu läks minu jaoks meedias asi täiesti käest ära. Intervjuudes jäid kõlama laused kuidas Eestil polegi justkui tippmängijaid ning iga vastase alistamine on EM-il ime. Kuidas selline sõnavõtt peaks mängijaid inspireerima? Eesti peaks igale vastastele minema kallale nagu pitbull, sest vaid nii on lootust suurtele tulemustele. Kui lähed mängule nagu kaotaja, siis lahkudki sealt kaotajana!

Eriline tähelepanu: Märt Tammearu. Mängus, kus Eesti sai haleda kolaka suutis Tammearu ikkagi soliidselt mängida. Kui teistel käib tase rohkem üles alla, siis Tammearu teeb tavaliselt oma keskmise alati ära ja see on taseme näitaja.

Read more

Täna on mul mängijatest kahju, sest “friendly fire” on taas peal.

Mina sellele väitele alla ei kirjuta, et Taani on superstaare täis meeskond, kellele Eesti peabki kaotama, ei pea. Itaalia A2 meeskonna side Hoff, Holl…

Read more

Kas Eesti jättis Serbiast lahja mulje või nad olidki lahjad?

Kipun arvama, et nad olidki (hetkel) lahjad ja ma kardan, et see jättis Eestist omakorda natukene parema mulje kui koondis tegelikult on. Tippmeeskondi eristab keskpärastest servi- ja rünnakuvõimsus, aga Serbial see puudus. Nad tegid vaid 5 servi, mis lendasid üle 100 km/h (Eesti tegi 25). Ilmselt pole isegi Elme Messer Balti Liigas niivõrd lahja serviga meeskonda. Müstika. Kuna servisurve puudus, siis sai Eesti ka probleemideta oma rünnakut üles ehitada ning Vanker jättis mulle esimesed 2 geimi väga hea mulje. Mängu teine pool tekkis ebakõla nii Vankril kui ka Nõlvakul, ning ilmselt oleks võinud Vankri kiiremini 4. geimis tagasi platsile tuua.

Serbia pole enam meie mure, aga usun, et nad hakkavad “päris mänge” Belgia ja Soomega natukene teise koosseisuga mängima.

Mis jäi mängust meelde

🔴See teema on muidugi juba meedia poolt nii läbi leierdatud, aga see 24:21 seisu maha mängimine oli ikka katastroof. Kuna Marinovicil oli serviviga all, siis võib-olla ei peaks pehmema servi ootuses neid kohavahetusi tegema? See on muidugi tagantjärele targutamine, sest Marinovic otsis varem 5-st 5 servi ehk Lõhmusele ja Maari väljaku keskele panek on mõeldud selleks, et “sihtmärgi” elu lihtsamaks teha, aga paraku tuli 2 saia, mis kukkusid meeste vahele maha. Ilmselgelt see kohtade vahetamine lõi vahed paigast ära, mis tekitas probleeme. Pärast esimest ässa oleks TimeOuti ajal võinud ehk seda muuta, aga sellist korraldust ei tulnud. Sisuliselt tegime 4 viga järjest ja oligi pekkis. Jube ebalev geimi lõpp kuigi ülejäänud mängu mängisime suhteliselt hästi.

🔵Eesti servivigade % oli vaid 13,4% ja see on suve üks paremaid näitajaid. Tooksin välja Renee Teppani, kelle servi ma siin natukene kirunud olen, aga Teppan servis väga hästi. Ainukene probleem tema serviga oli see, et need läksid tihti täpselt liberole pihta, kes võttis need pommid ideaalselt kätte😀 See on natukene ebaõnn, sest nii kiirelt palli lüües võib see pall vabalt minna 2m ühele või teisele poole ja see, et ta täpselt pihta läks on halb juhus. Usun, et järgmistes mängudes hakkab sealt ka ässasid tulema! Saaremaa oli vist ainukene, kes vigadega patustas, aga servikiirus oli iseenesest hea.

Read more

Eesti sõidab tänavusele EM-ile hea emotsiooniga, sest vahetult enne EM-i toimunud kodusel turniiril alistati kõik 3 vastast - Slovakkia, Läti ja Ukraina. Võitudest hoolimata hoiaksin siiski jalad maa peal, sest Slovakkia tegi meie vastu üsna kehva mängu, Lätiga pusisime omajagu ning Ukraina tuusteldas meid esimeses kahes geimis ikkagi päris korralikult.

Võib-olla koondise ise pakatab enesekindlusest, aga pealtvaatajane olen ise EM-i eel olen üsna ebakindel. Ma ei tea mida oodata. Võib juhtuda nii, et Eesti mängib turniiril üle ootuste hästi, võidab näiteks 3 kohtumist ja saab alagrupist 3. kohaga edasi, aga võib minna ka nii, et saame kõik mängud kere peale ja tuleme taas EM-ilt tagasi pea norus. Miks olen ebakindel? Kohe selgitan!

🔻 Eesti mängupilt sõltub vastasest ja meil ei ole stabiilselt head mängupilti. Seda nägime suve alguses ja seda nägime ka suve lõpus. Tihti suudame küll nõrgemate vastastega mängides geimilõpud siiski enda kasuks keerata, aga tulega mängides saab üks hetk kõrvetada. Rootsi vastu meid juba juunis koolitati, loodame, et sama asi ei kordu Taani vastu.

🔻 Kas me teame, mis on meie parim koosseis? Ilmselt mitte, aga me teame, kes on meie põhikoosseis.

Neli kuud on meile (läbi meedia) räägitud, et meil pole kindlat põhikoosseisu ja kõikidel mängijatel on võimalus ennast põhikoosseisu mängida, aga see ei vasta tegelikkusele. Kui Eesti mängib võidule, siis on meie koosseis sama nagu suve esimeses kontrollkohtumises. Mängivad Renee Teppan, Robert Täht, Märt Tammearu, Andri Aganits, Renet Vanker ja Silver Maar. Ainukene muutus oli see, et Marx Aru alustas põhis, aga langes Saaremaa seljataha. Olgem ausad, see oligi üllatav, et peatreener Marxi eelistas.

🔻 Võrkpallisõbrad võivad ju arvata, et Kusti Nõlvak on Vankrist paremini mänginud ja väärib kohta põhikoosseisus, aga mina isiklikult ei usu, et see mõte oleks kunagi laual olnud ja ma ei usu, et kontrollmängud midagi selles osas muutsid. Miks? Sest 8 kontrollkohtumise jooksul alustas KÕIKI mänge Renet Vanker.

Me valmistusime EM-iks nii, et oleme justkui kõigeks valmis. Mängime suurtes saalides, et mängijad harjuks mängupäeva tulede/viledega ja suure saaliga. Proovisime sättida kellaaegasid, et kõik oleks EM-iga sarnane. Isegi sellest oli juttu, et mängijad saavad katesetada kuidas oleks mängule minna trennivaba hommiku pealt, aga mida me kordagi ei teinud, oli see, et me ei alustanud ühtegi mängu Kusti Nõlvakuga. Uskumatu eks. Nüüd oleme juba olukorras, kus Rikbergi ootamatu sidemängija vahetus külvaks rohkem segadust ja oleks kergelt paanika hõnguline. Kui kogu ettevalmistus on rajanenud sellele, et Vanker alustab ja Nõlvak sekkub vajadusel, siis peamegi nüüd nii lõpuni purjetama. Tuletan meelde, et 8 kohtumise jooksul ei mänginud Vanker kunagi üle 3 geimi…

Veider oli kuulata intervjuud, kus Rikberg väitis, et alustav side mängib Eestil alati kehvemini kui pingilt tulev side. Tuletan meelde, et eelmised 2 aastat mängis Viiber sisuliselt kõik olulised mängud vahetuseta ning sel suvel pole Nõlvakut põhis eriti näinud. Võib-olla kui Nõlvak alustaks, siis meil polekski vajadust sidemängijat vahetada? Aga me ju ei tea seda, sest seda pole proovinud…

🔻 Kui Robert Täht on terve, siis Robert Täht mängib! Kui Ukraina mängu järel kiitis intervjueerija Timo Lõhmuse suurepäraseid esitusi ning küsis, et kas see paneb peatreeneri rasksesse seisu, sest ei tea keda platsile saata, siis Rikberg vastas selle peale naerdes, et “Kas ma siis jätan Robi pingile”? See andis selge indikatsiooni, et põhikoosseis on ammu paigas ja paigas on ka see, kes mis mänge EM-il mängib. Jah, Tammearu ja R Täht on põhis, aga 1-2 mängu läheme, me ilmselt teise koosseisuga ja ei mängi otseselt tulemusele. Me võime ju öelda, et mängime, aga tegelikult anname parimatele puhkust. Ennustan, et Belgia mäng on üks nendest (võib-olla ainukene).

Robert Täht on küll suurepärane mängija ja heas vormis võib-olla, et Eesti parim mängija, aga kui peatreener rõhutab pidevalt, et kõik mängijad on võrdsed ning põhis mängib see, kes ennast paremini näitab, siis selle järgi vääriks Timo Lõhmus kohta põhikoosseisus! Tuuakse nurka, mängib hästi, tuuakse diagosse, mängib hästi. 8 mängu peale näitas ta rünnaku Eff% 46%. See on temporündaja näitaja! Varesematel aastatel on ta vastuvõtul ebakindel olnud, aga kuu aja jooksul näitas ta meeskonna parimat vastuvõttu. Lisaks rünnakule ja vastuvõtule on tal meeskonna üks ohtlikumaid serve. Kuigi väidan, et Lõhmus on väärt algkoosseisu kohta, siis fakt, et peatreener eelistas Ukraina vastu Robi puudumisel Tristan Tähte, ütleb mulle, et peatreeneri plaanides Timo esikohal just pole. Kui hästi läheb, siis tõusis ta vähemalt esimeseks vahetusmeheks.

Read more

Eesti ja Holland on aastate jooksul pidanud omavahel nii mõnegi kriitilise tähtsusega mängu, ning seda tõotab tulevat ka EM-i 4. kohtumine Tamperes.

Et vastasseisu lugeja jaoks paremini lahti mõtestada, pean ajas veidi tagasi rändama. Nooremad spordihuvilised ilmselt seda lugu ei mäleta, aga 2006 aasta lõpus juhtus selline lugu, et Holland ei soovinud Eestiga samas Euroopa Liiga alagrupis mängida, sest Eesti oli nende jaoks väidetavalt liiga nõrk. Sellest ajast peale on mängud Hollandiga olnud Eesti jaoks mängud au ja uhkuse peale!

Skandaalne lugu: Holland nõudis Eestiga ühte alagruppi sattudes ülbelt loositulemuste muutmist – liiga nõrk vastane! - Delfi Sport

Mõned aastad peale skandaalset olukorda loosimisel alistas Eesti 2010 aastal EM-playoffis Hollandi ning lunastas sellega pileti 2011 EM-ile. Holland jäi esimest korda 30 aasta jooksul finaalturniirilt eemale! Kui see pole karma, siis mis on?

Eesti ja Hollandi omavaheline vastasseis sai jätku juba paar aastat hiljem, ning siis sai Holland magusa revanši. 2012 aasta sügisel peetud otsustavas EM-valiksarja kohtumises alistasid nad Eesti 3:0 ja tagasis alagrupi esikohaga pääsu 2013 EM-ile. Belgia jäi 2. ja Eesti jäi 3nda kohaga EM-ilt eemale!

https://sport.postimees.ee/974726/holland-havitas-eesti-unistuse

Peale 2012 aastat oleme nendega “olulistes” tiitlivõistluste kohtumistes kokku läinud vaid korra ja seda 2019 aasta EM-finaalturniiril. Kahjuks pidime sarnaselt 2012 aastale Hollandi paremust tunnistama, seekord tulemusega 1:3.

Julgen väita, et Cretu aja alguses (2015-2016) oli paar aastat, kus Eesti oli Hollandist tugevam, aga kui Nimir diagonaalina tegusid hakkas tegema, siis polnud meil Hollandi vastu eriti varianti. Nimiri enam koondises ei ole…

Holland 2026

Eelmisel suvel (Ilma Nimirita) VNL-ist välja pudenenud Holland, pidi sel suvel taas (viimati 2019) Euroopa Liigat mängima. Holland oli tegelikult sel suvel päris edukas. Nad võitsid alagrupis kõik 6 mängu, alistasid poolfinaalis 3:1 ja 3:1 Iisraeli, aga kaotasid Euroopa Liiga finaalis Soomele 1:3 ja 1:3. Kuna mängus oli ka VNL-i pilet, siis oli see Hollandi jaoks päris valus kaotus…

Kes Euroopa Liigas Hollandi eest mängisid?

Kui hakata Hollandi meeskonda avama, siis ei saa üle ega ümber diagonaalründajast Sil Meijs-t. Nagu nende “eelmine” diagonaalist superstaar Nimir, oli ka Meijs oma karjääri algusaastatel hoopis sidemängija. Veel 2024/25 hooajal oli mees Itaalia tippklubis Modena, aga siis otsustas 204cm pikk noormees positsiooni vahetada ning siirdus diagonaalründajana Belgia tippklubisse Maaseik. Enam paremat algust ei saaks olla, sest mees lõi Belgia liiga puhtaks, vedas Maaseiki üle mitme aasta Belgia meistriks ning nüüd teeb mees tegusid ka koondises. Eduka hooaja järel siirdub 24-aastane nüüd-siis-diagonaal Meijs tagasi Modenasse. Euroopa Liigas oli ta suurim punktikütt (18.3 punkti mängus), mistõttu on aus öelda, et Nimirile on kasvanud väärt mantlipärija.

Sidemängijana tegutseb Hollandis peamiselt Saksamaa klubis Düren mänginud ja uueks hooajaks Friedrichshafenisse siirdunud Joris Berkhout. Varasemalt oli koondise põhisideks Wessel Keemink, aga juba eelmisel suvel mängis Berkhout ta üle, ning Keemink tõmbab karjäärile vaikselt joont alla. Fun fact: Dürenisse läks Berkhouti asendama meie Robert Viiber!

Read more

Eesti meeste rahvuskoondise EM-ettevalmistus on lõpusirgel ning mängijad peaks tänaseks olema juba tippvormis. Kuna EM-il peavad mängijad vähemalt nädal aega järjest igapäevaselt pingutama, siis on ettevalmistus mõnevõrra teistsugune kui siis, kui mängid 1-2 mängu ja saad nädal aega puhata. Vormitipp ei ole võib-olla nii terav, aga sa pead suutma 90% peal pikka aega pingutama. Turniirivõrkpall on justkui maraton, mitte sprint. Loodan, et pallisaalis oli koormus viimased kuu aega kõrge, sest vastasel juhul on oht, et mehed ei kesta kogu turniiri ära.

Kahjuks ettevalmistusmängudest kõiki mänge näha ei õnnestunud, sest videopilti lihtsalt polnud, aga mingi pildi sain Rumeenia mängudest ja statistikalehest ikkagi ette. Suuri järeldusi ma teha siiski ei julge, sest ma pole koondist piisavalt palju mängimas näinud ja huupi tulistama ei hakka.

Rootsi

Rootsi vastu mängule sõites tabas meeskonda ebaõnn, sest lend jäi ära ja seetõttu pidi koondis minema mängule otse reisilt. Okei, nad said oma unetunnid ikkagi lõunal täis, aga reis jätab mängupilti kindlasti oma jälje. Seetõttu pole minu jaoks üllatav, et avamäng oli kannatamine ja koondis jäi 0:2 taha. Eeldatav. “põhikoosseis” mängis vaid 3 esimest geimi, millest on minul isiklikult kahju, sest oleks tahtnud näha, kas ja kuidas nad supist välja hakkavad rabelema. Seekord andis Rikberg neile õlekõrre ja supist sai meeskond välja hoopis tänu “teisele ešelonile”. Teises mängus alustasid taas põhid, ning mängisid 2 esimest geimi. Kuna mõlemad võideti, siis võiks ju justkui rahul olla. Peale mängu tabasin ennast muidugi ikkagi mõttelt, et kurat me käkkisime selle Euroopa Liiga ikka ise ära, sest see Rootsi pole mingi tippsats, kellele kaotama peaks. Minu mõtetele vastkaaluks mängis Rootsi see nädal Soomega 2x viis geimi ning suutis ühe kohtumise isegi võita, niiet võib-olla ma ikkagi alahindan neid natukene… Võib-olla😀

Rumeenia

Rumeenia vastu kordus sama, mis Rootsi vastu ehk pidime mängule otse reisi peale minema. Seekord planeeritult. Minu jaoks üsna veider reisiplaan, aga järelikult pidi seal olema mingi lendude probleem, sest tavapärane see kindlasti pole. Mängukvaliteet kannatab, vigastusoht jms…

Põhimehed jäeti meil avamängul pingile ning see andis Rumeenia põhikoosseisule võimaluse meist suure vaevata 4:0 üle rullida.

Parimad pojad saatis Rikberg platsile teises kohtumises ning selle mängu suutsime 3:2 võita. Kohati oli mängupilt üsna korralik, aga kuna viiendas geimis olime minu jaoks üsna hambutud, siis suurt kindlust see mäng mulle ka ei sisendanud. Rumeenia juhtis 5. geimis kohtumist 13:10, aga otsustas siis mängimise lõpetada ning kinkisi külalislahkena võidu meile. Teisiti ma seda mängu lõppu kirjeldada ei oska, kes tahab, vaatab youtubest ise järele.

Rumeenia mänguplaan oli selline, et iga päevaga läks nende koosseis natukene nõrgemaks. Viimasel päeval oli põhimehi platsil üsna vähe, aga nad said 2:2 viigi ikkagi kätte.

Ma arvan, et Rumeenia põhikoosseis võiks EM-il olla: Dumitru, Rata, Chitigoi, Aciobanitei, Bartha, Lupu ja Diaconescu ehk see koosseis, kes alustas mängu 1. kohtumises.

Chitigoi on võimas ründaja ning Aciobanitei annab neile (peaks andma) stabiilsuse vastuvõtul. Balean tuleb ja lapib kui häda käes. Ma ei usu, et Rumeenia treener Baleani Chitigoiga koos platsile saadab, sest nende vastuvõtt laguneb liiga ära ja nad ei saa teisi mehi niivõrd edukalt kasutada. Mängisin Baleaniga kunagi Friedrichshafenis koos, ning tean ta tugevusi ja nõrkusi une pealt.

Usun, et kui Rumeenia mehed “gameface” ette manavad, siis on nad potentsiaalselt korralik meeskond, aga tihtilugu jääb mulle mulje, et nad seda koondise asja väga tõsiselt alati ei võta. Kodusel EM-il on kindlasti vaimselt kohal ja iga vastase kõri kallal. Arvan, et nad saavad Lätist ja Šveitsist jagu ja see viib nad ka kindlasti alagrupist edasi! Chitigoi, Rata ja Bartha on tipptasemel mängumehed, kes ka Eesti vastu põrandasse paar auku tekitasid. Eesti mehed jäid neile füüsiliselt ikkagi silmnähtavalt alla…

Mis jäi mängudest silma ja mis tekitas küsimusi?

🔹 Kes on Eesti põhiside?

Ok, põhiside on meil ilmselt ikkagi Vanker, aga millegipärast kipub Nõlvaku sisenemisel mängupilt tihtilugu paranema... Hetkel olen kindel, et EM-il alustab avakohtumist Renet Vanker, aga kui mänguvanker (pun intented) ei hakka veerema, siis tuleb vahetus tõenäolisemalt kiiremini kui ma oleks suve alguses arvanud. Rikberg “usaldab” oma põhikoosseisu üsna palju, aga kui sa satud tema “musta nimekirja”, siis võib vahetus tulla ka 1. geimi 0:2 seisul (Mart Naaber)😀

🔹 Kas Teppan jõuab tagasi tippvormi?

Renee Teppan oli suve esimeses pooles minu jaoks koondise parim mees, aga Rootsi ja Rumeenia vastu pole mängud olnud niivõrd veenvad kui juunis. Loodan, et tal läheb jõusaalikoormustest väljatulekuga lihtsalt kauem aega ning ta leiab oma poweri - Meil on vaja tippvormis Teppanit! Kui kodusel kontrollturniiril ma säravaid esitusi ei näe, siis hakkan natukene muretsema…

🔹 Kes on 2. diagonaal? Jefanov või Lõhmus?

Kuna Teppani mäng on olnud kõikuv, siis peame olema valmis selleks, et ka 2. diagonaal on valmis sekkuma. Kuna tulevikumees Jefanovil kipub veel liiga palju vigu sisse tulema, siis võib Rikberg vanad konspektid üles otsida ja proovida seal Lõhmust. Kuna seda Rumeenia vastu prooviti, siis ilmselgelt on see mõte peast läbi käinud.

Kuna Timo mängis diagos hästi, siis ma arvan, et see plaan võib EM-il käiku minna. Eks alguses proovitakse ikka Jefanovit, aga kui tal peaks ebaõnnestuma, siis teist võimalust enam ei anta. No pressure… Seni peetud mängude põhjal oleks Lõhmus minu jaoks muidugi ka 1. vahetus nurgaründaja positsioonile…

Jefanov tegi Rumeenia vastu tegelikult viimases mängus väga hea etteaste, aga kuna EM on EM, siis seal on pinge peal ja võiv-olla Lõhmus saab selle pingega paremini hakkama.

🔹 Kas Alliku ja Hurda saatus on otsustatud?

Kuna Allik ja Hurt mängisid Rumeenias vähe ja mitte ka väga hästi, siis kipun arvama, et neil on oht EM-koondisest välja jääda. Mõlemad maadlevad endiselt vigastustega ning nad on selgelt oma tippvormist kaugel. Seda oli muidugi ette näha, et nad ei jõua tippvormi, aga juu siis peatreener lootis, et paranemine ja vormi jõudmine käib lihtsamalt kui tegelikkus näitas…

Alliku ja Hurda kohalikud konkurendid Tristan Täht ja Timo Lõhmus on seni üsna korralikult mänginud ning nad on meedias ka Rikbergilt kiita saanud, mistõttu arvan, et otsused on juba tehtud. Ainukene küsimus on see, et kas me läheme EM-ile 4 nurga ja 4 tempoga või 5 nurga ja 3 tempoga… Ise valiks koosseisu ilmselt 4 ja 4…

🔹 Kas Aru pressib ennast tagasi koosseisu?

Suve alguses oli Aru pidevalt põhikoosseisus ja ma ei saanud sellest aru, sest Saaremaa mängis oluliselt paremini, aga nüüd on rollid vahetunud. Saaremaa on peamiselt põhis ning Aru on see, kes peab pingilt sekkuma. Aru on seda tegelikult üsna hästi teinud ja pakub servistabiilsuse kaotanud Saaremaa asemel midagi teistsugust. Arvan, et täna on Saaremaa siiski põhimees, aga see, kes Aganitsa kõrval alustab, otsustatakse alles peale kodust turniiri.

🔹 Mis toimub serviga?

🔻Teppan 14 servi, 7 viga, 0 ässa

🔻Täht 22 servi 7 viga, 0 ässa

🔻Saaremaa 26 servi, 9 viga, 0 ässa

🔴 3 põhimeest ja 64 serviga 23 viga (36%) ja 0 ässa…

Tammearu oli ainukene hüppelt serviga põhikoosseisumees, kes Rumeenia vastu servil mingit ohtu ja stabiilsust nâitas. Positiivne on see, et Vanker on servi stabiilseks saanud ja Aganits on tagasi planeeriva peale läinud. Kui Teppan/Täht/Saaremaa nii palju eksivad, siis Aganits peab servi lihtsalt üle hoidma ja riske võtta ei saa. Ka Aru teeb palju vigu, aga ta lõi vähemalt ässasid.

Suures plaanis 299 servi, 21,4% vead, 5,69% ässad pole eriti hea näitaja… 15% vead, 7.5% ässad oleks see, mis mulle meeldiks.. okei, see võib-olla veits utoopiline😀 Fakt on see, et Rumeenia oli meist vastuvõtul parem ja see pole nende tugevus! Serv oli halb ja sellega on vaja viimased 10 päeva tööd teha🚨

TEGIN ESIMESED 3 EELVAADET KÕIGILE LOETAVAKS! (Avaneb õhtul kell 20:00)

1. Serbia Loe siit!

2. Taani Loe siit!

3. Belgia Loe siit!

Eelmisel EM finaalturniiril kustutas Belgia meie lootused alagrupist edasipääseda ning taas on nad meie alagruppi loositud. Kas seekord õnnestub nad maha murda või on nad meie jaoks siiski liiga kõva amps?

Belgia viimased suurturniirid:

• 2023 EM - 9. koht

Belgia sai Itaalia, Serbia ja Saksamaa järel alagrupis 4nda koha ning kaotas seejärel 1/8 finaalis Poolale.

• 2024 Olümpia kvalifikatsioon - 4. koht

Tegid väga kõva turniiri, aga jäid Olümpialt ülinapilt eemale. Alistati Hiina, Holland, Mehhiko ja Kanada. Kaotati Poolale, Argentiinale ja Bulgaariale. Bulgaariale kaotati 2:1 eduseisust 2:3, viimane geim 13:15. Kui nad oleks Bulgaariat võitnud, siis oleks nad esimest korda peale 1968 aastat Olümpiale saanud… Karm kaotus…

• 2025 MM - 7. koht

Belgia sai Itaalia, Ukraina ja Alzeeria ees alagrupis 1. koha, alistas 1/8 finaalis 3:0 Soome ning kaotas 1/4 finaalis 0:3 Itaaliale.

• 2026

Belgia mängis sel aastal esimest korda VNL-is ja saavutas seal 4 võidu ja 8 kaotusega 13. koha. Võidud saadi Kanada, Hiina, Iraani ja Bulgaaria vastu.

Kes on kes Belgia koondises?

Belgia on viimased suurturniirid mänginud üsna sarnase tuumikuga. Peamiseks muutuseks on see, et nurgaründaja Mathijs Desmet lõpetas klubihooaja järel 26-aastaselt karjääri. Ta oli viimastel aastatel Belgia koondises Deroo kõrval kindlalt põhis, aga tõsine hüppeliigesevigastus tõmbas ta karjäärile vee peale.

Sel suvel ei teinud VNL-is kaasa nurgaründaja Sam Deroo, temporündaja Pieter Coolman ning sidemängija Stijn D’Hulst. Okei D’Hulst päris esimesi mänge siiski mängis, aga kuna ta enamus mängudes ei osalenud, siis loeme ta puudujaks. Kui 35-aastane D’Hulst on koondises, siis on ta ka alati põhikoosseisus. Derool avastati vähkkasvaja ning ravi tõttu jäi tal vahele kogu klubihooaeg. Tänaseks peals kõik tip-top olema, ning mees on taas koondises vormi kogumas. Coolman kuulutas klubihooaja lõpus, et lõpetab karjääri, aga tundub, et ta plaanib veel EM-i ära mängida enne kui päriselt tossud nagisse riputab.

Võib öelda, et Belgia koondist on viimasel ajal tabanud päris suhred probleemid, sest näiteks Seppe Rotty, kes võiks Deroo kõrval põhikoosseisus koha sisse võtta, pidi samuti hooaja vahele jätma. Teda tabas oktoobris õlavigastus ning siirdus koheselt opilauale. Klubihooaeg jäi tal seetõttu vahele ning mängimist alustas ta taas koondisega VNL-is. Usun, et VNL oli tema jaoks sissejuhatus ning oma parimaid liigutusi näitab ta alles EM-il. Rotty ja Deroo eemalejäämise tõttu sai VNL-is rohkem mänguaega Pierre Perin ja Simon Plaskie. Perin tundub olevat väga talendikas ning seda tõestab ka fakt, et ta siirdub uueks hooajaks Itaaliasse. Ka Reggeri vahetusmeest Basil Dermauxi tabas VNL-i avamängus vigastus, mis ta ülejäänud suveks turniirit eemale jättis. Kui arvestada tõsiasja, et Belgia mängis VNL-is sisuliselt B koondisega, siis usun, et täiskoosseisus ja tippvormis Belgia on EM-i üks üllatusvõimelisemaid meeskondi. Deroo ütles, et nad lähevad medalijahile ning vaadates eelmiste aastate tulemusi, siis hea õnne korral nad võivadki selleks võimelised olla.

Kes kandsid põhiraskust 2026 VNL?

Diagonaalründajaks oli Milanost Perugiasse siirdunud maailma üks parimaid diagonaalründajaid Ferre Reggers. Reggers oli VNL-i paremuselt 2. punktikütt, tuues 22,4 punkti mängus.

Sidemängijana tegutses D’Hulsti (Roeselare) puudumisel üllatuslikult koondisesse tagasituleku teinud 36-aastane Belga klubis Leuven mängiv Matthias Valkiers. Mängisin temaga 2018/19 aastal Tourcoingis koos, aga peale seda tekkisid tal suured seljaprobleemid ning ta pole seetõttu aastaid koondises olnud.

Nurgas mängisid peamiselt Maaseikist Monzasse siirduv Pierre Perin ja Berliinist Maceratasse (A2) siirduv Simon Plaskie.

Temporündajatena toimetasid VNL-is eelmisel hooajal Lubes pallinud ja sel aastal Itaalia klubisse Prata siirduv Wout D’Heer ning Maaseikis mänginud 25-aastane Samuel Fafchamps. D’Heer on ennast juba aastaid Itaalia tippklubides kõva mängumehena tõestanud, aga Fafchamps pole veel Belgiast välja jõudnud. Usun, et kogenud Coolmani naasmisega muutub Fafchamps varumeheks.

Liberona tegutses 20-aastane Gorik Lantsought, kes mängis seni Antwerpenis aga siirdub uueks hooajaks Maaseiki. Kui ülejäänud tuumik on Belgial sisuliselt sama olnud (v.a Desmet), siis libero positsioon on neil pidevalt muutumises. Veel 2023 oli põhiliberoks Martin Perin, aga tema pidi südameprobleemide tõttu võrkpallikarjääri 22-aastaselt lõpetama. Peale Perini lõpetamist mängis 2024 suvel põhiliberona Bert Dufraing ning alates 2025 MM-ist Lantsought. Tundub, et tal on potentsiaali põhikoosseisukohast pikki aastaid kinni hoida.

VNL-is mittemänginud Deroo siirdub uueks aastak Venemaalt Türki, Halkbanki.

Belgia peatreeneriks on 2022 aastast 61-aastane Emanuele Zanini, kes enne Belgia tüüri juurde saamist juhendas ka Horvaatia, Türgi kui ka Slovakkia koondist. Itaalia, Poola ja Prantsusmaa klubisid juhendanud Zanini kuulub kindlasti maailma tipptreenerite hulka. Abitreenerina on ta näiteks olnud ka Itaalia koondise juures ning võitis nendega Olümpialt pronksi, Euroopa meistritiitli ning 2 Maailma Liiga tiitlit. Viimased paar aastat on ta juhendanud Hispaania naiste klubi Valencia.

Mis iseloomustab Belgia koondist?

🔹 Kui räägime Belgiast, siis ei saa me üle ega ümber Ferre Reggersist. Tal on Belgia ründemängus ülisuur roll, sest VNL-is läks koguni 40% tõstetest Reggersile. Vaatamata suurele koormusele näitas ta ikkagi 32% effektiivsust, mis on täiesti korralik näitaja.

🔹 Kui Taani mängis tempodega vaid ca 7-8% pallidest, siis Belgia on täiesti erinev. Nende puhul on näitaja oluliselt kõrgem, umbes 15% tõstetest mängitakse keskelt. See teeb nende jälgimise blokis mõnevõrra keerulisemaks - oht on igal pool!

Võrdluseks võin öelda, et Eesti mängib keskelt umbes 20% pallidest!

🔹 Belgia tugevuseks pean servi ja rünnakut. Füüsiliselt on nad võimsad, aga samas osavad kujud. Kui meenutada 2023 EM-i, siis seal panid nad enda trumbi ikkagi korralikult lauale. Nad lihtsalt sõitsid meist üle. Kui otsida nõrkust, siis VNL-is skoorisid vastased nende vastu väga hästi, mis näitab, et nende blokk/kaitse polnud kõige parem.

🔹 Sarnaselt Serbiale sai Belgia suvel palju tipptasemel mänge ning seetõttu on neil kindlasti teatud keskmine tase, millest nad allapoole naljalt ei kuku. Nad ei hakka meie vastu kingitusi tegema, mis tähendab, et kui loodame neid alistada, peame ideaalilähedaselt mängima! Kuna Belgia koondis näeb Derooga koos hoopis teistsugune välja kui ilma Deroota, siis on raske ennustada, mis näoga nad EM-il on. Eeldan, et Deroo on vormis ning minu silmis on nad meeskond, kes mängib Serbiaga alagrupi esikohale.

Lühidalt Belgiast

🔺 Belgia on FIVB edetablis 17. kohal (211.60 punkti). Eesti on 31. (133.14 punktiga)

🔺 Sel suvel teenis Belgia VNL-is 4 võitu ja 8 kaotust, mis tähendab, et nad kaotasid edetabelis -14.27 punkti.

🔺 Belgia osaleb EM-il 19ndat korda ning parimaks kohaks on 2017 aasta 4. koht. Viimati toimunud 2023 EM-il said nad 14nda koha.

🔺 Eesti ja Belgia on omavahel mänginud 27 korda, millest Eesti on võitnud 14 ja Belgia 12 mängu!

EMi ja MMi raames peetud mängude seas on omavaheline saldo 5-1 Belgiale! Viimati võitsime Belgiat “olulises mängus” 2012 peetud EM-valikmängus Tallinnas (Olin platsil😀)

(https://estvolley.lovable.app/national/opponents/belgium)

🔺 Viimati kohtusid Eesti ja Belgia omavahel 2023 EM-il ja Belgia võitis 3:1

Kontrollkohtumised

📆 15.08.2026, Holland 🆚 Belgia 0:4

📆 16.08.2026, Holland 🆚 Belgia 3:2

📆 21.08.2026, Prantsusmaa 🆚 Belgia 4:0

📆 28.08.2026, Belgia 🆚 Holland

📆 29.08.2026, Belgia 🆚 Holland

📆 04.09.2026, Holland 🆚 Tšehhi

Vaatasin Prantsusmaa Belgia mängu ning pean ütlema, et vaatamata kaotusele jättis Belgia täitsa hea mulje. Reggers oli antud mängus 0, aga ta on EM-il kindlasti hoos. Deroo oli tagasi ning see kiirus ja osavus millega nad temaga mängivad oli muljetavaldav. Jah, Deroo oli veel natukene roostes, aga EM-ini on ka aega. Neil on pikk pink, mistõttu on nende vastu raske mängida. Nad leiavad mehed, kes antud päeval hoos on ning vaevalt nad isegi 0:2 kaotusseisus loobuvad vaid võitlevad tagasi mängu!

Eestil on olnud igal EM-il üks mäng, mis on justkui elu ja surma peale. Mäng, mis jätab jälje kogu ülejäänud turniirile ehk mäng, mis tuleb iga hinna eest võita. Aastate jooksul on selliseks vastaseks olnud Portugal, Horvaatia, Soome, Montenegro, Läti ja Šveits. Sel korral pean elu ja surma peale mänguks EM-i 2. kohtumisest Taaniga.

Kui suudame Taanit võita, siis on mängijate kui ka fännide emotsioon laes ning positiivse energia najal võime ka edasipääsust unistada.

Kui peaksime Taanile kaotama, siis on positiivsete emotsioonide asemel laes hoopis pinge, ning edaspääsulootus on sisuliselt kustunud.

Ajaloos oleme olulisi mänge nii võitnud kui ka kaotanud.

Elu ja surma peale mängud ajaloos:

2011 - Portugal (3:0 W)

2015 - Horvaatia (3:0 W)

2017 - Soome (2:3 L)

2019 - Montenegro (0:3 L)

2021 - Läti (1:3 L), Slovakkia (3:2 W), Horvaatia (2:3 L)

2023 - Šveits (3:2 W)

Taani oli Euroopa Liigas üks suurimaid üllatajaid! Nad läbisid alagrupifaasi kaotuseta ning jõudsid tänu sellele nelja parema hulka. Poolfinaalis pidid nad küll hilisema võitja Soome 1:3 ja 1:3 paremust tunnistama, aga nad kvalifitseerusid 2028 EM-ile ja tegid kindlasti suurepärase turniiri. Eriti muljetavaldavaks teeb nende tulemuse see, et neil polnud niivõrd kergeid vastaseid nagu Eestil, vaid alistada tuli Portugal, Tšehhi ja Rumeenia. Selle suve tulemused ja mängupilt ütlevad meile seda, et Taani on viimaste aastatega suure sammu edasi teinud ning neid ei tohi kindlasti alahinnata!

Taani on mänginud seni üsna kindla tuumikuga, aga EM-il tuleb sunnitud muudatus. Koondise 42-aastane kapten, sidemängija Axel Jacobsen jääb EM-ilt eemale!🚨 See on Taani jaoks suur löök, sest Jacobsen polnud mitte ainult hea side, vaid ta oli ka meeskonna hing ja süda. Taani olukord meenutab mulle natukene 2021 EM-i, kus 42-aastane Toobal jäi EM-ilt vigastuse tõttu eemale ning kastaneid pidi hakkama tulest välja tooma 24-aastane Viiber. Huvitaval kombel asendab Jacobseni samuti 24-aastane Mikkel Hoff.

Miks Jacobsen eemale jääb?

Jacobsen sõlmis uueks hooajaks väga väärtusliku lepingu Aserbaidžaani klubi Ordu VK-ga ja nende sõbralik “soovitus” oli, et koondise võiks vanameister seekord vahele jätta. Kuna Ordu palkas endale uueks hooajaks hunniku endisi superstaare nagu Kubiak, Zaytsev, Hidalgo, Kerminen ja Finger, siis soovitakse ettevalmistust ilmselt koos alustada ja sellega väldivad nad ka potentsiaalseid vigastusi. Klubi ei tohi küll keelata mängijal koondise juurde minna, aga kui nad enne lepingu sõlmimist annavad mängijale mõista, et sellised on tingimused, siis on see justkui mängija enda otsus. JOKK

(Pildil Axel Jacobsen)

Kes mängisid Taani eest Euroopa Liigas?

Taani rünnakuliidriteks olid Euroopa Liigas nurgaründaja Oskar Madsen ja diagonaalründaja Mads Kyed Jensen. Need kaks meest tõid Taani jaoks enamus punktid (keskmiselt 14,7 ja 14,4 punkti mängus). Madsen mängis sisuliselt kõik mängud algusest lõpuni, aga 209cm pikk Jensen jagas mänguaega kanTammearu ja Tammemaa tulevase meeskonnakaaslase Ulrik Bo Dahliga. Madseni kõrval on teiseks nurgaründajaks tavaliselt Tobias Kjær. Temporündajateks on Taanil peamiselt Simon Uhrenholt ja Rasmus Mikkelsons ning liberona tegitseb Jonas Enemark. Uhrenholt oli Euroopa Liigas 21 blokiga paremuselt 3. blokeerija (0,75 blokki geimis). Meie parim mees oli 16 blokiga Alex Saaremaa. Taani põhiside oli Euroopa Liigas 42-aastane Axel Jacobsen, kes mängis 2010/11 hooajal koos Kert Toobaliga Olztynis ning 2013/14 hooajal koos minu ja Andri Aganitsaga Bühlis. Tema eemalejäämine on Taani jaoks suur löök!

Taani peatreeneriks on 2018 aastast endine nurgaründaja Kristian Knudsen. Klubitasemel toimetab Knudsen 2018 aastast Prantsusmaal, naiste klubis Le Cannet, seal on ta abitreener. Kui Eesti 2015 aastal Taaniga viimati mängis, siis oli Knudsen veel platsil! Nurgaründajana tegi ta korraliku karjääri, mängides klubides nagu Maaseik, Friedrichshafen, Tourcoing, Rennes ja Cannes ning käis aastaks ka Türgis ja Hispaanias.

Taanit ei saa lugeda küll Euroopa tippmeeskonnaks, aga nad on viimastel aastatel suure sammu edasi teinud ning võivad heal päeval paljusid üllatada. Kui ma peaks Taanit lühidalt iseloomustama, siis nimetaks neid suurteks võitlejateks, kellel on 2 liidrit, kes nende manguvankrit suurepäraselr veavad. Meeskonna sees on rollid väga selgelt paigas. Pikkade pallivahetuste võitmine sütitab neid, nad saavad emotsiooni üles ning selle najal tõuseb nende mängu üldine kvaliteet ja nad hakkavad hullu panema. Taani tuleb mängu alguses surve alla panna, sest kui nad arvama, et neil on variant, siis läheb nende vastu raskeks.

Mis Taani mängu iseloomustab?

Taani ründemäng toetub peamiselt diagonaalründajale Kyed Jensenile ja nurgaründajale Oskar Madsen. Mõlemad mehed saavad tõstetest ca 25% ja Euroopa Liigas lõid nad palle maha üle 40% efektiivsusega! Tähtsuselt järgmine mees sai tõstete koguarvult vaid 10%. Ei pea geenius olema, et aru saada kes Taanis mängu otsustavad.

Madsenile vahetus sisuliselt puudub, aga vasakukäeline Jensen on võinalik teise vasakukäelise diago Ulrik Bo Dahli vastu väkja vahetada. Mõlemad on korralikud mängumehed! Vasakukäelise diagonaali vastu on mängimine natukene teistmoodi, sest bloki ja kaitse positsioonid on veidi erinevad. See pole midagi, mida meie mängijad varem teinud pole ning seetõttu ei määra blokj/kaitse tulemuslikkust.

Taani kogenud sidemängija Jacobseni nõrkuseks oli kiirus ehk ta lihtsalt ei jõudnud enam kaugemate vastuvõttude korral tõstma. See on vanusest tingitud probleem ning sama probleem tekkis viimastel aastatel ka näiteks Kert Toobalil. Kuna EM-il on sidemängijaks 24-aastane 198cm pikk Mikael Hoff, siis võiks eeldada, et erinevalt Jacobsenist jõuab tema igale poole platsilbkohale.

Taani mängijad löövad peamiselt hüppelt servi, mis tähendab, et nende riskitase on pigem kõrge. Taani lõi Euroopa Liigas keskmiselt 8,06 ässa mängus ja tegi keskmiselt 18,1 viga. Eesti lõi keskmiselt 6,26 ässa ja tegi 17,2 viga. Taani oli serviässade arvestuses liiga parim meeskond! Eesti peab vastuvõtul vastu pidama, sest Taani blokk/kaitse toitub nende heast servist.

Kus Taani mehed mängivad?

Nurgaründaja Oskar Madsen mängis eelmisel hooajal Jaapanis VC Naganos ning siirdub uueks hooajaks Poola Tauron Ligasse (Endine Plusliga), Czestochowa klubisse (Eelmine hooaeg jäi viimaseks). Teine peamine nurgaründaja Tobias Kjær mängis eelmine hooaeg Hollandis Orionis, aga siirdub uueks hooajaks Aserbaidžaani klubisse Xilasedici. Klubisse, kus eelmisel hooajal alustas hooaega Markkus Keel.

Diagonaalründaja Mads Jensen mängis eelmisel hooajal Marx Aruga koos Portugali klubis Sporting Lisbonis ning uueks hooajaks siirdub ta Madseniga koos Poola klubisse Czestochowa. Jensen mängis mitu hooaega ka Itaalia klubis Verona ehk tegemist on väga korraliku mängumehega. Teine diagonaal Ulrik Bo Dahl on 2 aastat Jaapanis olnud ning jääb ka kolmandaks. Eelmisel hooajal mängis ta Sakai Balzersis, aga uueks hooajaks siirdub ta Tammemaa ja Tammearu klubikaaslaseks Hokkaidos.

Nimekaim temporündaja on Taanil Simon Uhrenholt, kes mängis 3 hooaega Saksamaal, Friedrichshafenis. 2023/24 hooajal siirdus ta sinna tegelikult 2. diagonaalina, aga viimased kaks hooaega tegutses 3. - 4. tempona. Uuel hooajal on ta klubist lahkumas, aga ei tea kuhu. Tema koha võtab Friedrichshafenis teine Taani temporündaja, 2.18cm pikk Oskar Berg Mikkelsen. Eelmisel hooajal mängis Mikkelsen USA ülikoolis Loyola Chicago, aga alles 2024/25 hooajal oli 22-aastane mängumees veel Taanis. Arvestades tema pikkust, siis tal läheb ilmselt veel aega, et enda potentsiaal täielikult avada.

Sidemängija Mikkel Hoff (24-aastane) mängis eelmisel hooajal Itaalia A2 klubis Siena, aga uueks hooajaks siirdub ta esmakordselt Prantsusmaa kõrgliigasse tõusnud Royani meeskonda. Varem on Hoff mänginud näiteks Alex Saaremaaga koos Belgias Lindemans Aalstis, Türgi kõrgliiga klubis Akkus, Prantsusmaal Narbonnes ja ka Kreekas ja Hollandis. Kindlasti on tegemist arvestatava mängumehega, aga kuna Taani peatreener eelistas platsile alati 42-aastast Jacobseni, siis kipun arvama, et Jacobseni puudumine on nende jaoks siiski suur löök.

Taani koondise libero Jonas Peterson siirdub esmakordselt välismaale, äsja Saksamaa kõrgliigasse naasnud Rottenburgi klubisse.

Teised mehed nii olulised ilmselt pole, aga toon veel välja, et nurgaründaja Larsen oli 2 hooaega tugevas Saksamaa klubis Lüneburg. Kahjuks ei suutnud ta ennast seal pildile mängida ning siirdub uueks hooajaks Belgia klubisse Achel. Veel üks nurgaründaja, keda tasub meeles pidada, on Andreas Brinck, kes mängib korralikus USA ülikoolis UC Irvine. Meeles tasub teda pidada eelkõige seetõttu, et ta tuli 2025 aastal rannavolles U20 Euroopa meistriks.

Lühidalt ajaloost

🔺 Taani tõusis sel aastal FIVB reitingus 42. kohalt 31. Enne Euroopa Liiga poolfinaale olid nad lausa 27. kohal, mis oli nende ajaloo parimaks kohaks.

🔺 Euroopa Liigas võitis Taani sel suvel kõik 6 alagrupimängu, alistades Tšehhi, Portugali, Rumeenia, Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja Islandi. Poolfinaalis kaotasid nad 1:3/1:3 Soomele, mis andis neile FIVB reitingusse +30.13 punkti (Eesti +20.47)

🔺Taani on Euroopa meistrivõistlustel osalenud varasemalt 5x (1958, 1963, 1971, 2013 ja 2023)

🔺 Eesti ja Taani on omavahel kohtunud 7 korda. Eesti on võitnud 4 ja Taani 3 kohtumist (Viimati kaotas Eesti Taanile 2004!)

Taani kontrollkohtumised

📆 10.08.2026, Taani 🆚 Austraalia 3:1

📆 11.08.2026, Taani 🆚 Austraalia 2:3

📆 13.08.2026, Taani 🆚 Gröönimaa 3:0

📆 14.08.2026, Taani 🆚 Inglismaa 3:0

📆 15.08.2026, Taani 🆚 Rootsi 0:3🚨

📆 22.08.2026, Rumeenia 🆚 Taani

📆 23.08.2026, Rumeenia 🆚 Taani

📆 26.08.2026, Läti 🆚 Taani

📆 27.08.2026, Läti 🆚 Taani?

📆 05.09.2026, Türgi 🆚 Taani

📆 06.09.2026, Türgi 🆚 Taani?

EM finaalturniiri esimeses kohtumises kohtub Eesti meeste rahvuskoondis Serbiaga, keda juhendab ei keegi muu kui Eesti koondise endine peatreener Gheorghe Cretu.

Serbia on kahtlemata tippmeeskond, keda võib tiitlivõistlusel alati medalinõudlejaks nimetada, aga kuna nende säravaim põlvkond on uute tegijatega vahetunud/vahetumas, siis mina neid sel EM-il tiitlinõudlejaks siiski ei nimetaks. Kindlasti ei saa neid turniiri eel täielikult maha kanda, sest VNL-is näitasid nad kohati väga korralikku mängupilti. Kui minna natukene soovmõtlemise teed, siis ütleks, et kuna Cretul on oskus mängijaid panna uskumatuid asju, siis ehk muudab Cretu Serbia hoopis turniiri mustaks hobuseks?

Serbia 2026

Serbia lõpetas suvise VNL-i 11. kohaga, kogudes 5 võitu ja 7 kaotust. Algus oli paljulubav, sest võidud nopiti nii Belgia kui ka Argentiina üle, aga kuna viimasest kuuest mängust saadi vaid 1 võit, siis finaalturniirilt välja nad siiski jäidki. Kusjuures veel 2 ringi enne lõppu oli finaalturniiri võimalus õhus, aga nad suutsid Saksamaa vastu 2:0 eduseisu maha mängidaja sellega lõppes ka jaht finaalturniirile. Kuna nad said eelmisel suvel 2 võitu vähem, siis saame siiski öelda, et nad tegid sel suvel sammu edasi.

Põlvkond on vahetunud, ning sellest räägib kõnekalt fakt, et 2019 aasta Euroopa meistriks tulnud meeskonnast mängis sel suvel VNL-i vaid 34-aastane sidemängija Nikola Jovovic. Ka tema polnud enam põhimängija. Eelmisel suvel MM-il käinud mängijatest puudusid VNL-ist Drazen Luburic, Marko Ivovic ja Miran Kujundzic, aga nemad on EM-iks koondise juures tagasi.

Euroopa meeskondadest oli Serbia VNL-is 8. ehk veerandfinaalkoht on ka EM-il Serbia jaoks kõige loogilisem lõpptulemus. Halvem oleks pettumus, parem oleks üllatav.

(Pildil: Kujundzic, Luburic ja Ivovic)

Kes esindasid Serbiat VNL-is ja kus nad mängivad?

Suves esimeses pooles kandis sidemängijana põhiraskust Aleksa Batak, kes mängis eelmisel hooajal Friedrichshafenis ning liigub algavaks hooajaks Poola klubisse Katowice.

Serbia suurimaks punktikütiks oli diagonaalründaja Veljko Masulovic, kes mängis Itaalia Superlega klubis Padova, aga siirdub uueks hooajaks Venemaale.

Nurgaründajatest kandis põhiraskust Lazar Marinovic, kes mängis seni Serbias, aga siirdub uueks hooajaks Poola, Cuprum Gorzowisse. Tema kõrval mängis enamus ajast 18-aastane Vul Kulpinac, kes siirdub tulevaseks hooajaks USA ülikooli Pepperdine. Viimased 3 kohtumist alustas Kulpinaci asemel 207cm pikk 28-aastane Pavle Peric, kes mängis eelmisel hooajal Venemaal.

Temporündajatena tegutsesid peamiselt kolm Itaalia Superlega meest Aleksandar Nedeljkovic, Aleksander Stefanovic ja diagonaalründaja vanem vend Nemanja Masulovic. Nedeljkovic siirdub uueks hooajaks Veronast Trentinosse, Stefanovic liigub Cuneost Poola klubisse Cuprum Gorzowisse. Masulovic lahkub Milanost, aga ei tea kuhu.

Serbia liberona tegutses VNL-is Stefan Negic, kes seni mängis Serbias, aga alustab algavat hooaega esmakordselt välismaal, Rumeenia klubis Craiova.

Meeskonna peatreeneriks on 2x Eesti Aasta Treener, 58-aastane Gheorge Cretu. Serbia peatreeneriks sai ta 2025, lahkudes peale Olümpiat Sloveenia peatreeneri kohalt. Eelmine klubihooaeg jäi Cretul küll vahele, aga uueks hooajaks naaseb ta Poola, Asseco Rzeszow Resoviasse. Kui Cretu viimati 2018/19 hooajal Resovias oli, siis oli tema abitreeneriks Eesti koondise praegune peatreener Alar Rikberg.

Serbia koondise mängijad mängivad üldiselt kas Itaalias, Poolas või Venemaal ning see näitab meeste taset ja potentsiaali. Jah, põlvkond on vahetumas, aga ka uued mehed on kvaliteetsed, valmis mängima medalitele ning kindlasti ei hakka nad Eesti vastu jalga väristama.

Nagu juba korra mainisin, siis EM-finaalturniiriks saab Serbia 3 täiendust ning kõik täiendused võivad vabalt hakata põhiraskust kandma. Luburic mängis eelmisel hooajal Zenit Kazanis, Ivovic Türgi klubis Spor Toto ja Kujundzic Poolas Jastrzebski Wegielis (uuel hooajal Itaalias, Lubes). Luburic ja Kujundzic peaks olema Serbia ründajõud ning Ivovic peaks stabiliseerima vastuvõttu. Ivovic on viimastel aastatel vigastustega kimpus olnud, aga Spor Toto eest tegi hooaja ilusti kaasa ja mängis ka Türgis väga hästi!

Serbia tugevused ja nõrkused

🔹VNL-is oli Serbia suurimaks nõrkuseks vastuvõtt. Planeeriva servi vastuvõtuga tulid nad enamvähem toime, aga hüppelt servi vastuvõtuga mitte. Ma ei räägi suvalisest alla 100 km/h lendavast “saiast”, vaid tugevast, 110 km/h+ servist. Kui vastuvõtt logisem, siis kannatab ka rünnak ja see juhtus ka Serbial. Peamised kannatajad on halva vastuvõtu korral nurgaründajad ja diagonaalid, sest nemad peavad kõrgeid palle lahendama hakkama. Kui Serbia servi kätte sai, siis temporündajad olid rünnakul efektiivsed, aga kuna sidemängija tahtis ilmselt ka nurkadele mingisugust enesekindlust tekitada, siis kasutas ta temporündajaid üsna vähe. Olen kindel, et parema vastuvõtu korral muutub nende ründemäng oluliselt mitmekülgsemaks ja efektiivsemaks. Ivovici ja Kujundzici liitumine annab selleks lootust, sest mängumeestena hindan neid rohkem kui VNL-is mänginud triot.

🔹 Serbia tugevuseks oli VNL-is blokk/kaitse. Vastastel oli Serbia vastu niivõrd raske skoorida, et selle näitajaga oli Serbia lausa VNL teine meeskond! Kui arvestada veel seda, et nende serviässade % oli VNL-i kõige kehvem (4%), siis suutis Serbia pehme serviga ikkagi head blokk/kaitset mängida.

Okei, selleks, et Serbia servi hinnata peaks leidma kuskilt ka vastaste vastuvõtu% teistega võrreldes, aga seda polnud kuskilt kiirelt võtta. Serviässad moodustavad vaid 4% servidest ning olulisem on see, mida sa ülejäänud 96% servidega teed. Mingi indikatsiooni serviässad ja servivead loomulikult ikkagi annavad.

Serbia hea blokk/kaitse viitab sellele, et treenerid teevad mängudeks hea eeltöö, mängijad on füüsiliselt võimekad ning vähetähtis pole ka see, et mängijad peavad ettesöödetud taktika suutma ka mängus ellu viia. Tegelikult ei tule see mulle üllatusena, sest Cretu all mänginuna tean, et Cretu oli taktikaliselt super. Huvitav nüanss on see, et Cretu oli mees, kes koolitas Alar Rikbergi välja, niiet saame näha, kas õpipoiss Rikberg suudab õpetaja Cretu üle kavaldada?

🚨Meie sidemängijad peavad oma tõstejaotust mängu käigus muutma. Kui vastane hakkab meie mängust liiga hästi aru saama, siis tuleb sellele reageerida ja seda muuta. Kas sellest saab aru mängiv side või tuleb see info teise side või treenerite poolt, pole minu jaoks oluline.

Ka ründajad peavad olema mitmekülgsed ja võib-olla kasutama rünnakulahendusi mida nad tavaliselt ei tee. Kui oled rünnakul ühekülgne nagu hambahari, pole efektsiivset rünnakut loota. Meie ründajad ei võida Serbiat mitte kunagi sellises mänguga, kus proovime vastasest füüsilise võimuga üle olla. Nemad on tugevamad ja võimsamad, aga meie võime olla kavalamad! Kui hakkama rasketes olukordades kiireid punkte taga ajama, siis saavad nad lihtsaid blokipunkte ja see on vesi Serbia veskile. See on mäng, kus tuleb vastane närvi ajada ja parim viis selleks on omavigade minimaliseerimine. Las nad pingutavad iga punkti eest.

Huvitav nüanss: Serbia alustab mänge tavaliselt väga hästi, aga iga geimiga nende mängutase langeb. Kui Eesti suudab mängu pikaks venitada, siis võib nende vastu variante tekkida!

Lühidalt ajaloost

🔺Serbia on FIVB edetabelis 13. kohal, 234.98 punktiga (Eesti on 133.14 punktiga 30.)

🔺Suvel mängis Serbia VNL-i, teenides FIVB reitingusse 5 võidu ja 7 kaotusega +1.63 punkti. Eesti teenis FIVB reitingusse Euroopa Liigat mängides samal ajal 5 võidu ja 1 kaotusega +20.47 punkti.

🔺Serbia on alates 1995 aastast mänginud igal EM-finaalturniiril ning võitnud seal 3 kulda, ühe hõbeda ja 6 pronksi. Viimati tuli Serbia Euroopa meistriks 2019, mis on ka nende viimaseks medaliks. Eelmisel 2023 EM-il jäid nad 6. kohale.

🔺Eesti ja Serbia on ajaloos kohtunud 4 korda ning kõik kohtumised on lõppenud Serbia võiduga. Kõige lähemal olime võidule 2015 EM-il, kaotades veerandfinaali viivas mängus 2:0 eduseisust 2:3. Ka kaks aastat hiljem, 2017 EM-il olime Serbia vastu 2:1 ees, aga taas kaotasime 2:3.

🔺Viimati kohtusime Serbiaga 2023 EM finaalturniiril, kus pidime nende 0:3 paremust tunnistama.

Serbia kontrollkohtumised

📆 19.08.2026, Serbia 🆚 Sloveenia

📆 20.08.2026, Serbia 🆚 Sloveenia

📆 01.09.2026, Bulgaaria 🆚 Serbia

📆 02.09.2026, Bulgaaria 🆚 Serbia

Tänasel päeval toimib võrkpallimaailm sellise loogika järgi, et klubihooaeg opereerib oktoobrist-maini ning koondisehooaeg juunist-septembrini. Seega kuulub 8 kuud aastast klubihooajale ja 4 kuud aastast koondistele. See on muutumas!

Uue reforim järgi tõstetakse tiitlivõistlused ehk EM ja MM suviselt perioodilt talvisele.

Näide: Kui sel hooajal algab klubihooaeg alles oktoobri kolmandal nädalavahetusel, siis uue kalendri järgi algaks klubihooaeg juba augustis ehk umbes 7 nädalat varem. Klubihooaeg kestaks kokku 9 kuud, aga novembri keskpaigast alates tekib “koondiseaken”, mis kestab 45 päeva. Klubihooaeg läheb pausile ning lavale astuvad rahvuskoondised.

Klubihooaeg saaks selle loogika järel läbi mai lõpus ning siis algaks suvine koondiseaken, kus mängitakse VNL ja Euroopa Liiga.

Miks selliseid muutuseid vaja on?

Peamisi põhjuseid on ilmselt 3.

🔺 FIVB leiab, et praegune kalender on arengut pärssiv. Probleem on nimelt selles, et mängijad, kes koondisesse ei kuulu võivad hooaja lõpetada juba märtsis ning kuna uus hooaeg algab alles oktoobris, siis on enamus mängijatel sisuliselt poole aasta pikkune mängupaus. See pole mängijatele, kes on tööta ja pole hea alale, sest võrkpall pole piisavalt kaua pildis.

📝 Olen nõus ja arvan, et uus uus kalender aitaks mõlemat probleemi lahendada. Mängijad oleks suurema osas aastast töös ja sellest tulenevalt saaksid nad pikema perioodi vältel palka ning kuna võrkpall on pikema perioodi vältel inimestel pildis, siis võiks see muuta võrkpalli ka sponsoritele ahvatlevamaks.

🔺 FIVB tahab, et VNL oleks suurema tähelepanu all ning sellesks tuleb teised suurturniirid suvisest aknast eemaldada. Koondised keskenduksid suvel 100% VNL-ile ja ei hoiaks mängijaid “olulistemaks” võistlusteks.

📝 See plaan võib reaalsuses ebaõnnestuda, sest tippmängijad võivad suvisest aknast hoopis loobuda. Pikk ja kurnav klubihooaeg võib mängijatest mahlad välja pigistada ning seetõttu on neil vajadusel ainult üks potentsiaalne puhkehetk ja see on just VNL-i / Euroopa Liiga ajal.

🔺 Raha. Saalisporti vaadatakse ikkagi peamiselt talvel ning suurturniiri talvisesse aknasse viimine aitab võrkpallil ennast paremini müüa.

📝 Nõus, aga eks see tuleb millegi hinnaga. Sellisel arvamusel on ka reformi üks suuremaid kriitikuid ehk Perugia president Sirci. Ta oli kindel, et reformi suurimaks kannatajaks on klubivõrkpall ning eriti tippliiga nagu Itaalia. Talvel on rahvas saalis, aga kas mais ja augustis on?

Mida selline muudatus muuta võib?

🔺 Kuna suurturniiri ettevalmistus lüheneb, siis toob see endaga kaasa selle, et klubihooajal saavutatud mänguvorm hakkab koondislaste valikul suuremat rolli mängima.

Praegu pole ju otseselt vahet, kas mängisid eelmisel hooajal tippliigas või araabias, kuna koondiseperiood on ca 4 kuud ja selle ajaga jõuab ka siis vormi kui aasta vahele jätad. Praeguse kalendri järgi mõjutas klubihooaeg suve esimest poolt, sest mängutasemega harjumine võtab kauem kui mõned nädalad. Arvan, et EM-iks pole sellel enam suurt mõju ja rohkem mõjutab mängijaid see, kuidas nad mai-juuni treenisid.

🔺 Võimalik, et uue kalendri pärast kannatavad enim just “vanemad mängijad” ja “vanemad koondised”.

🔹 Mängija, kes on saanud klubihooajal vigastada ei jõua vigastusest lühikese ettevalmistusega taastuda.

🔹 Mängija, kes mängib “nõrgemas liigas” (loe: Araabias), aga teenib seal head palka, ei jõua 45 päevaga tõenäoliselt sellisesse vormi nagu siis, kui ta igapäevaselt mängiks Euroopa tippliigades. Klubi ja liiga valik hakkab rohkem rolli mängima, aga seda loomulikult nende jaoks, kes tahavad koondises midagi korda saata.

🔹Võimalik, et koondiste treenerid hakkavad mängijaid edaspidi rohkem “hetkevormi” alusel valima. Mängijad, kes on koduklubis pingile jäänud pole valmis kohe olulisi mänge mängima, sest enesekindluse ja mänguvormi tõstmine võtab aega. Treenerid võivad seetõttu koosseisu eelistada hoopis mängijad, kes mängivad küll nõrgemas klubis või liigas, aga on seal põhitegijad ja nende enesekindlus on seetõttu laes.

🔺 Kas mängijad hakkavad ennast klubihooaja esimeses pooles hoidma, et tiitlivõistluseks terve olla?

🔺 Tiitlivõistlustel näidatud head sooritused võivad edaspidi avada üleminekuturu, kus mängijad hakatakse klubihooaja teiseks pooleks senisest rohkem lepingutest “välja ostma”.

🔺 Koondiseaknast saab oluline aeg ka nendele mängijatele, kes koondisesse ei kuulu.

Treenerid saavad hooaja keskel 6 lisanädalat, kus saavad keskenduda mängijate arengule ja teha näiteks tõsisema jõusaalitsükkli. See aitab mängijatel paremini hooaja vältel tippvormis püsida ning kindlasti väheneb seetõttu vigastuste hulk. Vanad jamad on võimalik terveks ravida ning väikesed mured ei muutu hooaja lõpuks suureks. Arvan, et pausiga hooaja peavad vanemad mehed paremini vastu.

Noored mehed saavad lisaaja, kus on võimalik ennast arendada niiet mina leian, et Eesti sugusel väikeliigal on uuendusest rohkem võita kui kaotada.

🔺 Kuna hooaeg on pikem, siis on klubid ajaliselt sponsorite jaoks kauem pildis.

Jah, vahepeal pole küll ametlikke mänge, aga klubi ju siiski toimetab. Läbi sotsiaalmeedia on võimalik klubi tegemisi väga edukalt kajastada. See, mis kvaliteediga seda tehakse, on juba iga klubi enda otsustada.

Arvan, et hooaja keskel toimuvaid kontrollturniire hakkab tekkima senisest oluliselt rohkem. Eesti klubidel tekivad head võimalused minna pausi ajal Euroopasse, luua seal tutvusi ja miks mitte oma nooremaid mängumehi seal tutvustada. Kui ei taha välismaale minna, siis alati on võimalik teisi ka külla kutsuda. Mängupausi all vaevlevad ju kõik ning sel hetkel hakatakse kindlasti otsima mängupraktikat. Koondises toimetab ju väga väike osa mängijaid, enamus on mängupausil.

🔺 Kuna klubihooaeg algab varem, siis hakkavad klubid ilmselt edaspidi hooajaks ettevalmistama juba juulis.

Kas see tähendab, et mängijad, kes soovivad nii saalis kui ka rannas mängida ei saa seda enam teha? Olgem ausad, kui sa tahad emmas-kummas kuhugi jõuda, siis pead sa selle otsuse nagunii võimalikult kiirelt tegema. Mõjutab see võib-olla hoopis noori, kes tahaks mõlemad teha, aga pole veel profid.

Kui palju mõjutab see kohalikku võrkpalliliigat?

FIVB poolt on antud ette maksimum kalender, mis ei tähenda, et hooaeg peabki nii pikk olema. Kuna Balti Liigas nii palju mänge pole, siis ilmselt mängiks me vajadusel hooaja ära ka septembri keskpaigast aprilli lõpuni ehk väga suur see muudatus ei tulekski. Paus on 45 päeva ikka, lihtsalt ülejäänud periood tuleb mänge tihemalt pidada kui seni.

Kuna olen olnud aastaid võrkpallikoondise liige, siis hakkab mul sarnaselt mängijatele EM-i eel süda kiiremini tuksuma. Ootusärevus ja lootus käivad käsikäes, sest tahame me ju kõik, et Eesti teeks eduka EM finaalturniiri.

Olen küll kohati koondise asjus liialt kriitiline olnud, aga seda seetõttu, et elan neile lihtsalt hingest kaasa. Usun, et meil on koosseis, kellega võiks suuremaid üllatada, aga see ei tähenda, et see septembris realiseerub.

🔺 Kõige loogilisem oleks 1 võit ja seda Taani üle

🔺 Kõige suurem pettumus oleks kui saame Taanilt peksa

🔺 Kõige suurem rahulolu oleks siis kui saame 2 võitu

Mis võiks fänni muuta finaalturniiri eel optimistlikuks?

🔺 Vigastusest prii Robert Täht

Robert Täht saab esimest korda peale 2017 EM-i 100% ettevalmistuse kaasa teha ja ei taastu EM finaalturniiriks valmistudes vigastusest nagu 2019, 2021 ja 2023. See annab eelduse, et Robi on EM-iks oma parimas hiilguses ja teame juba ajaloost, et kui Robi on tippvormis, siis võime me kõiki võita!

Read more

🔵 Eesti koondise 16 meest. Kas oli ka üllatusi?

🔵 VNL (meeste)

🔵 Miks on Kanadal VNL-i keeruline tagasi saada?

🔵 Brasiilia allakäik

Kirjutada võiks loomulikult ka paljust muust, aga teen väikese kokkuvõtte toimuvast.

Eesti EM-koondis on paigas!

🔺Kuigi suve alguses ütles Rikberg, et augusti kuuks kärbitakse koosseis 22 pealt 17-18 peale, siis tegelikkuses jäi augustiks mehi alles vaid 16.

🔺Kuigi suve alguses lugesin lehest, et EM ettevalmistuseks andsid lubasuse liituda nii Tammemaa kui ka Allik, siis tänaseks on selge, et liitumas on vaid Allik. Loen, et Tammemaa keskendub klubihooajale ja peab suvel oma tervist hoidma. Peabki, olen sellega täiesti nõu. See on ebaselge, miks suve alguses öeldi, et ta on liitumas?! Ma kirjutasin ju algusest peale, et mina küll ei usu, et ta liitumas on…

🔺Mis on eesmärk?

Mai keskel kõlas Delfis bravuurikas eesmärk “ajaloo parim koht EM-il”. Natukene aega hiljem asendus see alagrupist edasipääsuga ja nüüd hiljuti kirjutati kuskil, et esimene eesmärk on teha parem tulemus kui eelmine EM ehk 20. Mis see eesmärk siis ikkagi on? Kes see kurat rõõmustab kui Eesti 1 võiduga 18. kohale jääb, aga alagrupist edasi ei saanud? Eesmärk saab olla ainult edasipääs ja seda isegi siis kui vastased on favoriidid. Muide, teoreetiline võimalus, et alagrupist 2 võiduga edasi saades teebki Eesti ajaloo parima koha, sest koht selgub ju vahemikus 9.-16. ja kui näiteks võidad 2 mängu 3:0, siis võid sellega saada nt 9. või 10. koha. Ajaloo parim koht on seni 2015 aasta 11. koht ning kuna kohti välja ei mängita, siis võib see parim koht tulla ka ilma veerandfinaali jõudmata, mis oleks justkui faktiline parim saavutus. Alagrupist edasi + 1 ring võita.

🔺Mis selle Viiberiga siis ikkagi toimus?

Ega me täpselt teada polegi saanud, aga arvan, et niivõrd olulise mängija ümber toimunud intriigi ei tohiks lihtsalt vaiba alla pühkida vaid sellel võiks olla natukene parem selgitus. Milles oli probleemi sisu? Miks otustas Viiber lõpuks koondisest lahkuda? Kõigel on ju objektiivne põhjus ja kõrvalt oleks seda parem mõista. Kas probleem võiks tulevikus laheneda või on Viiber koondisest lõplikult kadunud? Ma arvan, et Eesti pole nii rikas võrkpalliriik, et saame endale selliseid tülisid lubada.

Read more

Näfels kaotas eelmisel aastal 1/8 finaalis Teppani ja Hurda koduklubile Zalau, aga seda alles kuldses geimis. Avamäng võideti kodusaalis 3:0 ja võõrsil jäädi Zalaule 3:0 alla. 1/16 finaalis alistati Tšehhi klubi Brno 2x3:0.

Slovan Bratislava jõudis eelmisel hooajal lausa poolfinaali, kus kaotati Bigbank Tartu välja lülitanud Lindemans Aalstile 2x 2:3. Bratislava alistas varasemates ringides Bulgaaria klubi Beroe, Hollandi klubi Huizeni, Tšehhi klubi Dukla Libereci ja Iisraeli klubi Tel Avivi Maccabi.

Aastad ei ole vennad, sest võrkpallis võivad koosseisud palju muutuda, aga mingeid järeldusi võib eelmise hooaja tulemustest ikkagi teha.

Minu esimene arvamus on, et Näfels on Bigbank Tartu jaoks täiesti söödav vastane ning 1/32 finaalist edasipääs peaks olema kindel eesmärk. Kindlasti peame näitama korralikku mängu, aga karta seal midagi siiski pole ja usun, et oleme mängu eel 60/40 favoriidid. Teine mäng on meie kodus, mis on kindlasti suureks abiks. Sellist luksust pole eurosarjas Tartul ammu olnud kui üldse.

Read more